Üks leiutamist käsitlevatest artiklitestokastraatseisab: "1867. aastal töötas Joseph Californias rantšos ja luges lambaid karjatades sageli raamatuid. Kui ta lugemisse süvenes, lükkasid kariloomad sageli maha puidust vaiadest ja okastraadist tehtud karjamaa ning jooksid lähedalasuvatele põldudele saaki varastama."
Karjapidaja oli selle peale väga vihane ja ähvardas ta vallandada. Joosep märkas, et lambad käivad harva üle okastega kaetud roosiaia. Seega tuli talle pähe laisk mõte: miks mitte teha okasvõrku õhukesest traadist? Ta lõikas õhukese traadi väikesteks tükkideks ja mässis selle ümber traataia ning lõikas traadi otsad teravateks okasteks.
Nüüd saavad lambad, kes tahavad saaki varastada, vaid „võrku vaadata ja ohkata“ ning Joosep ei pea enam muretsema vallandamise pärast...“ Miks mind okastraat huvitab? Sest viimastel aastatel jalutan ma tihti Hiina piirialadel (selliseks jalutamiseks on vaja piirivalvurite luba) ja avastasin, et piirile on ilmunud maastik, mida pole varem nähtud: piirijoone äärde on ehitatud okastraataedu mitte kaugel piirist ja need ulatuvad sageli tuhandete kilomeetrite kaugusele – okastraataedu on ehitatud Hiina ja Põhja-Korea piiri lähedale, aga ka Hiina, Venemaa, Mongoolia, Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani ja teiste riikide piiride lähedale.
Mõelge sellele, Hiina ja Mongoolia piir on umbes 4710 kilomeetrit pikk, Hiina ja Venemaa piir on umbes 4300 kilomeetrit pikk ning Hiina ja Kasahstani piir on umbes 1700 kilomeetrit pikk... Nende piiride lähedal asuvad okastraadid on omavahel ühendatud ja need on üle 10 000 miili pikad. Mis maastik see on?
Joosep ilmselt ei osanud uneski näha, et tema väike leiutis loob nii suurejoonelise maastiku, ega osanud ta oodata, et okastraati, mida ta algselt lammaste piiramiseks kasutas, hakatakse peagi kasutama ka inimeste piiramiseks: okastraati (edaspidi „okastraat“) ei kasutata mitte ainult inimeste piiramiseks vanglates, koonduslaagrites ja sõjavangilaagrites, vaid seda kasutatakse laialdaselt ka lahinguväljal.
Mõned inimesed loetlevad seda okastraati kui "ühe seitsmest patendist, mis muutsid maailma nägu", sest selle tehnoloogia innovatsioon on toonud kaasa institutsionaalse innovatsiooni. Mõned majandusteadlased ütlevad, et okastraat pani aluse varajasele omandiõiguste süsteemile Ameerika Ühendriikide lääneosas (okastraataiad aitasid rantšodel piire määrata ja edendasid seega majanduslikku ja sotsiaalset arengut), mis on okastraadi suurim panus.
Anpingi maakonna Tangreni traatvõrk toodab kohandatud okastraati ja traatvõrkaedu: kuumtsingitud okastraat, elektrotsingitud okastraat, plastkattega okastraat, kahe- ja ühekiuline keerdtraat, millel on hea ohutusisolatsiooniefekt, kõrge tugevus, korrosiooni- ja roostekaitse, otsemüük tootjalt ja madal hind.
Postituse aeg: 13. august 2024